MINUST

Olen sündinud ja kasvanud Põlvas. Esivanemate kaudu olen võrokene, minu juured ulatuvad Rõugest Sangasteni. Ilmselt just seetõttu tunnen ennast koduselt lõuna-eesti künkakeste ja metsatukkade vahel.
Rahvamuusikapisiku olen saanud kaasa lapsepõlvest, mil olin oma kandlemängijast vanaisa tähelepanelikuks kuulajaks. Vanaisa ei esinenud, ta mängis vahel õhtuti talu tagatares iseenda ja oma lähedaste rõõmuks. Minu vanavanemad olid maainimesed, elasid maainimeste elu ja kandsid endas maarahva meelelaadi. Loodus oli nende igapäevane saatja ning sellest peeti lugu. Need pildid, mida lapsena maal olles nägin, seiklused ning kohtumised, milles osalesin, on sügaval minu sees väga elavalt alles. Just lapsepõlves kogetu on hiljem juhatanud minu radu ja valikuid elu- ning muusikamaastikel. See on minu pärimus.
Laulnud olen terve oma teadliku elu. Õpingud Viljandi Kultuuriakadeemias viisid mind sügavamale rahvalaulu sisse ning sestsaadik on minu suureks armastuseks eesti vanem laulukultuur ja selle roll tänapäeva inimese elus. Mind kütkestab ka inimeste liikumine muusikas – meie oma tantsukeel. Pärimusukultuuris on kõik elemendid omavahel otsapidi seotud. Kohas, kus kohtuvad laul ja liikumine, tekib mäng. Lauluradu ja tantsuteid tallates olengi jõudnud oma viimase armastuse, laulumängude juurde.
Pärast kultuuriakadeemia lõpetamist olen töötanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis folkloori-, viiuli-, ja ringiõpetajana, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Muusika ja Teatriakadeemias laulu-, tantsu- ja pilliõpetajana, Eesti Pärimusmuusika Keskuses muusikuna ning juhendan siiani pärimuslaulu- ja tantsualaseid kursuseid August Pulsti õpistus. Olen olnud tegev erinevates pärimusmuusikat esitavates ansamblites: Vägilased, Kiritöö, Wirbel, Strand…Rand ning Armastuse ja rõõmu laulud. Praegu laulan ja mängin koosseisudes Lepaseree ning Unejõgi.
2015. aastal kaitsesin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekava raames magistritöö rahvalaulu interpreedisuunal.
Praegu elan perega Võrumaal, karulaante ja kalajärvede vahel. Siin ma uurin, loon ja kirjutan ning õpin meie pärimusukultuuri ja oma rolli selle jätkumises üha paremini mõistma ning mõtestama.

Meelika metsas


Panel 1

MUUSIKA

Olen vabakutseline muusik. Otsin muusikas eelkõige läbipaistvust, kooskõla ja ilu. Muusika kingib mulle võimaluse saada osa maailmast, mida kõnes ei väljenda ja mõistusega ei püüa. Muusika on hinge toit. Laulan laule, mis mingil viisil on mind puudutanud ja seeläbi mulle armsaks saanud. Ma ei laula rahvalaule ainuüksi seetõttu, et need on vanad ja väärikad, vaid ennekõike nende ajatu sisu ning võime tõttu kõnetada mind praegusel eluetapil. Olen lummatud meie regilaulude leidlikust ja meisterlikust poeesiast. Armastan uuemate rahvalaulude otsekohest. Mind sütitavad laulumängude hoogsad refräänid ja lõputud kordused. Olen vanadesse lugulauludesse üleni ära armunud.

Lepaseree

Lepaseree on pärimusmuusika-trio, mis ühendab endas kolme põneva taustaga eesti muusikut. Kokku on nad toonud soov katsetada erinevaid võimalusi leidmaks kooskõla aegade tagant pärit rahvalaulude ja tänapäevaste pillide ning kaasaegse helikeele vahel. Lepaseree muusikas saavad kokku rahvalaul, akordion ja kitarrid. Lisaks toetavad laululugusid oma helidega hiiu kannel, okariina, sansula ning lokupill. Omanäoline pillide kooskõla ja muusikute mitmekesine muusikaline taust annavad ansamblile ainulaadse kõlapildi. Lepaseree muusika keskmes on eesti traditsiooniline laul, selle iseäralik esituslaad ja paeluvalt salapärane tähenduste maailm. Minimalistlikes seadetes on vanadele lugulauludele jäetud kandev ruum, mis annab neile võimaluse joonistada ühe pildi teise järel. Ansambli esikalbum “Väräjän” (tõlkes – “väraval”) avab kuulajale justkui värava unustatud minevikumaailma. Meelika tundlik ja siiras esitusviis toob ajahämarusse vajunud laululood lähemale, annab neile uue hingamise. Kulno mängitud uuenduslikud kõlavärvid akordionil ja rütmimustrid erinevatel kõlapillidel ning Pauli lisatud meisterlikud lahendused kitarridel loovadki kokku Lepaseree, mis seikleb mööda päritud muusikamustreid ja veel avastamata helimaastikke.

Lepaseree on:
Meelika Hainsoo – laul, hiiu kannel
Paul Daniel – kitarrid
Kulno Malva – akordion, laul, okariina, lokulaud

www.lepaseree.ee
https://www.facebook.com/lepaseree/
https://soundcloud.com/lepaseree

Lepaseree minu kodukale

 

Unejõgi

Koostöös Gotlandil elava Eesti helilooja Mirjam Tallyga sündis 2015. aasta sügistalvel lüroeepilistel ja müütilistel regilauludel tuginev kontsertkava Unejõgi. Unejõgi (Dream River): Meelika Hainsoo – hääl (vocals), Mirjam Tally – elektroonika (electronics). Unejõgi kulgeb mööda müütilisi regilaule, viies kuulaja endaga kaasa aegadetagusesse ja pisut kummalisse maailma. Need on lood, mis kõnelevad muinasjutulistest rännakutest ja juhtumistest, toovad kuulajate ette pildid kalast sündinud neitsist, hanekarjas kadumaläinud lindudest, metsast leitud sarvepillist ja veel nii mõnestki mõistatuslikust loost. Meelika lauldud regipilte ümbritsevad Mirjami loodud kaunid, igavikulised ja salapärased helimaastikud. Nõnda voolab see unejõgi ühest maailmast teise, kandes enda voogudes ajatut ja ajalikku, imelist ja inimlikku.

Unejõgi on:
Meelika Hainsoo – hääl
Mirjam Tally – elektroonika

https://www.facebook.com/unejogi/
https://soundcloud.com/unejogi

Unejõgi kodukale

 

Duo Meelika ja Lauri

Oleme üle 10 aasta olnud kaaslased nii elus kui muusikas. Mängime erinevaid rahvapille ja laulame laule, mis on meid kõnetanud ning meile armsaks saanud. Lauri tundlik ja samas mehine kandlemäng ning tõrrehäälne laul viib kuulaja rännakutele endisaegse inimese elu- ja ilmapilti. Meelika hoogne viiuli- ja sahisev hiiukandlemäng lisab sinna helinaid, ilu ning rõõmu. Vahel mängib viiulil meiega vanu pillilugusid kaasa ka meie tütar Lee.

Meelika Hainsoo – laul, viiul, hiiu kannel, karmoška
Lauri Õunapuu – laul, väikekannel, torupill

16825848_610198812518471_4057462543391210645_o

 

Karulakandi kolmik

Meid ühendab lisaks sõprusele ühine kodukoht, elame kõik ajaloolises Karula kihelkonnas. Mängime traditsioonilist pillimuusikat, mille järgi on hea tantsida. Laulame vanemaid ja uuemaid rahvalaule ning õpetame laulumänge.

Karulakandi kolmik on:
Celia Roose – laul, karmoška, 2-realine lõõtspill, väikekannel
Meelika Hainsoo – laul, viiul, hiiu kannel, väikekannel
Rolf Saarna – kitarr

Panel 2

KURSUSED JA KOOLITUSED

Viimased 15 aastat olen tegelenud nii laste, noorte kui täiskasvanute pärimusmuusikaalase koolitamise ja õpetamisega. Olen olnud õpetajaks erinevatel kursustel, laagrites ja muusikaharidust andvates õppeasutustes üle Eesti. Naudin väga tööd inimestega. Minu suurim rõõm on, kui suudan kedagi inspireerida meie pärimuskultuuri valdkonda sügavamalt kaevuma. Jagan hea meelega oma kogemusi, teadmisi ja praktilisi oskusi.
Mulle meeldib ka mõtiskleda ja arutleda pärimuskultuuri olemuse üle, vastata küsimustele, ärgitada mõtlema. Leian, et meile pärandatud vaimne kultuur on väärtuslik ja eriline. Oma esivanemate mõttemaailma tundmaõppimine on üks võimalik tee õppida paremini mõistma iseennast.
Meie lauludes on sügavust, salapära ja sisu. Eesti tantsude mustrid ja hoiakud annavad tantsijale aega, et keskenduda oma kehale ning liikumise mõnule. Meie laulumängud kingivad mängijale võtme, kuidas vahetada argirutiin kirka kohtumise vastu killukesega iseendast, keda sa veel ei tundnud. Pärimusmuusika on meie oma muusikaline emakeel, mida meie esivanemad hoidsid ja pärandasid põlvest põlve. Pärimusmuusikas kajab vastu meie oma maarahva mõtteilm ning kultuuri kujunemise lugu.

Rahvalaulu imeline ilm

Hääl on hinge peegel. Lauldud sõnal on jõud ja jõud liigutab meid ning maailma meie ümber. Laulmine on hingamine ja hingamises on elu. Laulda tuleb pikalt, nõnda on aega rahulikult hingata ning korrastada oma mõtteid ja meelt. Rahvalauludes peegeldub meie mälu, meelelaad ja ilmapilt. Rahvalaulude tundmine ja laulmine aitab sirutada meie vaimset selgroogu ning tajuda oma kohta ajas ja ilmas. Laul kulgeb omasoodu, meie kulgeme koos temaga.

“Rahvalaulu imeline ilm” on rahvalaulualane koolitus, kus räägime rahvalaulu ajaloost, muutumisest ja selle rollist tänapäeva inimese elus. Uurime põhjalikumalt, mis on regilaul, kus ja kuidas sedalaadi laule lauldi ning mismoodi neid vanu lugusid praegusel ajal endale mugavaks ja omaseks laulda. Tutvume ka uuemate rahvalaulude heli- ja meelelaadiga. Mõtiskleme, mis on lugude sees ning taga. Jagame mõtteid laulmise rolli üle inimese elus ja muidugi laulame!

Maarahva aastaring

Meie rahvas on ikka oma tegemisi looduse rütmis toimetanud. Neid toimetamisi on raaminud rituaalid. Rituaal seob ühte kogukonna, aitab siluda suhteid ja saavutada rahu. Rituaal sõlmib kokku selle ja tolle ilma. Rituaali kaudu kinnitatakse muutused. Rituaalis kohtuvad teadmised, uskumused ning vaist. Laul juhatab teeotsa kätte…

“Maarahva aastaring” keskendub laulvatele kalendripühadele. Meie rahvas on elanud loodusega ühes rütmis. Nõnda kuidas muutub ilm meie ümber, nii muutuvad ka tubased ja välised tööd ning tegemised. Eesti rahvakalandris on palju olulisi tähtpäevi, mis on verstapostiks looduse muutumisele. Mitmeid kalendripühi tähistatakse rahva seas siiani, nende kombestikku hoitakse alal ja pärandatakse edasi oma lastele. Paljusid rituaale on saatnud laulud. Nende tundmine aitab tähtpäevade sisu paremini mõista ja kiigata vanade rituaalide unustusse vajunud salamaailma. See kursus jaguneb kaheks: sügistalvised kalendripühad (mardi-, kadripäev, hingede aeg, jõulud) ja kevadsuvised kalendripühad (vastlad, kiigepühad, jaanipäev). Räägime pühadeaegsetest rituaalidest, mõtiskleme nende tähenduse üle ning laulame pühadetoiminguid saatnud laule.

Minu oma tants

Tantsu kaudu kõneleb meie keha. Tantsus on rahu, kirge ja loovust. Tants on kohalolek iseendas – kontakti hoidmine oma paarilise, muusika, aja ning ruumiga. Tants on liikumine ja liikumine on elu.

“Minu oma tants” on pärimusutantsualane koolitus, kus tutvume pärimustantsu ajaloo ning olevikuga. Õpime tundma pärimuslikke tantsusamme, -mustreid ja -liikumisi (reilender, polka, valss jt. 19.-20. saj. Eestis levinud seltskonnatantsud). Et tantsimine oleks mugav, püüame leida üles oma loomuliku kehahoiu ja seda tundma õppida. Teeme põnevaid mänge ning harjutusi, mis aitavad meelde jätta samme ja kogeda tantsumõnu. Räägime sellest, kuidas tantsimise kaudu vabastada ja korrastada oma keha ning tervist. Harjutame kohalolemise kunsti. Vahetame kogemusi, milliseid tantse kasutada oma igapäevases elus ja töös ning kuidas seda teha. Ja muidugi tantsime – ainult nõnda saavad vanad tantsud päriselt omaks.

Mänguline meel

Mängiv inimene on vaba argipäeva kammitsaist. Just vabadus on see, mida otsime ja igatseme. Vabadust tunda rõõmu, kurbust, viha ja õnne. Mängus on lusti, loovust ja põnevust. Mängus saavad kokku laul, tants, sõna ning teatraalsus. Mäng on looming ja inspiratsioon. Mängus on väge.

“Mänguline meel” on pärimuslikke laulumänge tutvustav kursus, kus räägin mängimise ajaloost, tähendusest ja tähtsusest. Vaatame koos, kuidas ja miks on mängude sisu ning vorm aja jooksul muutunud. Uurime, mida laulumängud meile tänapäeval õpetavad. Läbi pärimusliku materjali pöörame tähelepanu käesolevale hetkele ja iseendale. Mõtiskleme, mil viisil saame parandada oma elukvaliteeti, kasutades teadmisi meie vanemast kultuurist, rakendades senikogetut ning intuitsiooni. Jagame kogemusi laulumängude õpetamisest lastele, noortele ja täiskasvanutele. Ning ennekõike – mängime oma keha vabaks ja meeled rõõmsaks!

 

Lisaks kirjeldatud kursustele annan õpetust rahvapärase viiuli- ning hiiukandlemängu alal.

Kõiki minu koolitusi saab tellida kohapeale teile sobival ajal ning sobivas mahus.